55587458 hei@hybriid.ee

Updated 26.07.2017

Põhjalik ülevaade: kuidas unustuses olnud sisuturundus uuesti populaarseks sai

by | märts 20, 2017 | Sisuturundus

Võib julgelt öelda, et sisuturundus (ingl k content marketing) on 2017. aastal maailma populaarseim turundusstrateegia vorm. Seda kinnitavad ka mitmed suured turundusjuhtide hulgas läbiviidud küsitlused (näiteks Adobe ja Econsultancy ühisuuring ning Smart Insightsi küsitlus).

Lisaks leiab veebist hoomamatul hulgal digitaalset sisu (3780000000 vastet märksõnale „content marketing“), mis ühel või teisel moel selgitab ning mõtestab sisuturunduse olemust ja õpetab seda äri kasvatamiseks kasutama.

Olulisusest annab aimu ka termini „content marketing“ otsitavuse järjepidev kasv maailmas:

Allikas: Google Trends

 

Samuti on märksõna „sisuturundus“ otsitavus Eestis viimasel kahel aastal tõusutrendis:

Allikas: Google Trends

 

Kuid sisuturundus ei ole alati nii populaarne olnud, õigemini on tegu selle teise tulemisega. Järgnevalt visandame sisuturunduse lühiloo ning vaatame kolme olulist põhjust, mis võimaldasid sisuturundusel tuhast tõusta.

Sisuturunduse algus

Mis tahes alguste määratlemine on alati meelevaldne, kuid hetkel võtame aluseks Content Marketing Institute’i ajaloolise ülevaate, kus sisuturunduse sünd on paigutatud aastasse 1732. Sel aastal avaldas Benjamin Franklin Richard Saundersi pseudonüümi alt koloniaal-Ameerikas järgnevatel aastakümnetel ülipopulaarseks saanud „Vaese Richardi almanahhi“ (Poor Richard’s Almanack) esimese köite.

Raamatus jagati majapidamis- ja põllundusnippe, seal olid ilmaennustused, mõistatused ja jutukesed – ehk teos koosnes teemadest ja tekstidest, mis aitasid inimestel meelt lahutada ja samas said nad praktilist nõu igapäevaelu paremaks korraldamiseks.

Sisuturundusega seob nimetatud sündmust asjaolu, et Franklin avaldas almanahhi oma kirjastuse promomiseks ning ilma otsest reklaami tegemata, lihtsalt kasulikku ja haaravat sisu luues, saavutas ta meeletu edu ja tema äri teenis korralikku kasumit.

Franklini almanahh aastast 1739. Allikas: Wikimedia

Strateegia, kus ettevõtted lõid oma ajakirjades, hiljem tele- ning raadiosaadetes, sihtgrupile kasulikku sisu ja selle käigus tutvustasid enda toote eeliseid, oli aktiivselt kasutusel ka 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel.

Kuid juba 19. sajandil hakkas sisuturundusele konkurentsi pakkuma aina massilisemaks muutuv klassikaline reklaam (esialgu reklaamtahvlid, plakatid ja ajalehekuulutused), mis müüs toodet agressiivselt ja sirgjooneliselt ning mis ei üritanudki viia õiget sisu õige auditooriumini, vaid panustas võimalikult suurele nähtavusele ja pealetükkivale kohalolule.

Nii saabki öelda, et 1940ndatest alates muutus domineerivaks reklaam ja sisuturundus jäi pigem väheste mängumaaks.

Lucky Strike’i reklaam aastast 1946. Allikas: Anton Raath, Flickr

Digitaalne pööre turunduses

Juba 1970ndatel alanud arvutite, telekommunikatsiooni ja interneti areng lõi järgneva 30 aastaga reklaamile ja turundusele uue keskkonna – digitaalse maailma. Sisuturunduse seisukohast on kõige olulisemaks 1990. aastatel alguse saanud blogosfääri teke, kus esialgu eraisikud ning hiljem ka ettevõtted hakkasid end väljendama blogivormis.

Nullindate esimene kümnend aga pani aluse digimaailmale nagu me seda praegu tunneme. Sündisid: Facebook, Twitter, Youtube ja LinkedIn. Inimesed kolisid nutiseadmetesse ning hakkasid eelistama ekraanidel nähtavat sisu. Hea ülevaate annab järgnev ajatelg:

Sisuturunduse renessanss

Vaadakem veelkord esimest graafikut:

Nagu näha, algab sisuturunduse tõeline populaarsuse kasv vahemikus 2010-2011. Miks? Selleks on 3 peamist põhjust.

1. Sisu loomise ja levitamise lihtsus ning odavus

Aastad 2000–2010 olid tehnoloogilise pinnase ettevalmistajad, võimaldasid sotsiaalmeedia platvormidel küpseda ja tegid suurte inimhulkadeni jõudva sisu loomise kättesaadavaks kõigile.

Samuti jõudis ettevõtetele nullindate esimese kümnendi lõpuks kohale, et nende kliendid on valdavalt digimaailma siirdunud ja tuleb uute reeglite alusel turundama asuda. Sellest ka huvi järsk kasv – ettevõtlussektor asus kiiruga sisuturundust enda hüvanguks kasutama.

Ääremärkusena tasub mainida, et see lihtsus on petlik ning siin ettevõtted kõige sagedamini libastuvad. Jah, hästi lihtne on paisata enda loodut internetti, kuid kui teha seda ilma läbimõeldud strateegiata, iseloomustab tulemust kõige paremini sõnapaar „suvaline ja seosetu“.

Seega, näiteks blogipostitus või Twitteri säuts võib olla vaid klahviklõbina kaugusel, kuid enne tegutsemist on tarvis mõelda. Mõelda ning endale selgeks teha tervikpilt:

a) kes on see inimene, kes hakkab järjepidevalt sisu looma? Kas tal on selleks muu töö kõrvalt ka aega?

b) kas ta üldse oskab arusaadavalt ja paeluvalt kirjutada? Mis seda tõendab?

c) mis on sisu eesmärk?

d) kes on täpne sihtgrupp? Mis küsimustele nad vastuseid otsivad? Mis on nende mured?

e) mis kanalites sisu levitada? Miks just nendes?

f) kuidas ma tean, et olin edukas? Ehk kuidas ma mõõdan tulemust.

Kui neile küsimustele on põhjalikud vastused kirja pandud, on lootust, et tulem saab kvaliteetne ja huvitav ka lugejatele.

On ka täiesti normaalne kui vastamine tekitas kimbatust. Viimasel juhul tasub mõelda valdkonna spetsialistiga konsulteerimisele.

2. Bänneripimedus

Bänneripimedus on termin, mis viitab nähtusele, kus inimesed on bänneritega nii harjunud, et nad vaatavad neist lihtsalt mööda ja ei pane seal pakutavat üldse tähele.

Aga see termin on omandanud ka uue tähenduskihi. Kuna aasta-aastalt kasvab internetis surfajate hulk, kes kasutavad reklaamide blokeerijaid, siis on bännerid sõna otseses mõttes pimedasse kohta saadetud – neid ei pea enam isegi nägema. PageFair’i värske raporti andmetel kasvas 2016. aastal blokeerijate kasutamine 30% ning need on paigaldatud 616 miljonile seadmele:

Allikas: PageFair’i raport, viies slaid

Reklaamide nõnda massiline blokeerimine on tegelikult mõistetav, sest kohati on asi ületanud igasuguse mõistlikkuse piiri, mida illustreerivad hästi kaks järgmist pilti:

Delfi.ee aastal 2000. Allikas: Internet Archive

Delfi.ee aastal 2017. Allikas: autori ekraanitõmmis

Delfi või muu analoogse portaali kurbloolisus seisnebki selles, et lehe pind pannakse maksimaalselt reklaamidega raha teenima, aga kokkuvõttes ajab kaootiliseks muutunud üldpilt külastajal lihtsalt silme eest kirjuks. Sellises olukorras on tal äärmiselt keeruline just sinu reklaami märgata.

Pealegi. Külastaja ei tulnud sinna reklaami vaatama, vaid uudiseid lugema. See tähendab, et tema fookus on hoopis mujal ning tarbimissoov ei ole inimese peas kindlasti esikohal.

Just bännerimaailma absurdini viidud olukord on tiivustanud sisuturundust, sest viimase raames on võimalik luua toodet/teenust otsivale kliendile harivat ja/või meelelahutuslikku sisu ning tekitada tegelikku lisaväärtust, mis aitab suurenda ostu või kontaktivõtmise tõenäosust.

Samuti võimaldavad õigetele märksõnadele optimeeritud kodulehe tekstid Google’i otsingus orgaaniliselt esile tulla ning nii ilma lisainvesteeringuid tegemata külastajaid lehe tuua. Loomulikult on kindlat asja otsiv inimene ka palju suurema tõenäosusega valmis kohe ostu sooritama.

3. Google Panda

Allikas: Hongkiat.com

Kuna veebis turundades on eluliselt vajalik leitav olemine, siis väärib Google’i roll eraldi esiletõstmist.

Google uuendas 2011. aastal oluliselt oma otsimootori algoritmi. Nimeks oli täiendusel Panda. Kõlab nunnult, aga tegelikult andis see võimsa obaduse ebaeetilise SEO praktiseerijatele. Samuti said löögi korralike ettevõtete veebilehed, mis olid nautinud otsingutulemustes kõrgeid kohti keelatud SEO tehnikaid kasutades või lihtsalt viletsat sisu pakkudes.

Panda pani paika uue standardi, millele kodulehe sisu Google’i jaoks vastama peab. Oluliseks muutus just lehtede sisukus ja kattuvus kasutajate otsingutega. See sundis turundajaid põhjalikumalt läbimõeldud tekste looma, näiteks ei olnud enam oluline lihtsalt märksõna kordumise arv lehel, vaid tekst pidi ka reaalselt SISUline olema ning lugejat tema infootsingu teekonnal aitama. Huvi korral saab teemaga põhjalikult tutvuda Search Engine Journali ja MOZi lehel.

Kokkuvõtteks

Nagu nägime, on sisuturundus end tänu digipöördele taas turundustroonile upitanud ning väga tõenäoliselt hoiab oma positsiooni edukalt ka järgnevatel aastatel.

Seega, ettevõtted, kes siiani on ilma hakkama saanud, peavad kindlasti sisuloomise rindel tegutsemist alustama, sest vastasel juhul jätavad nad end ilma uutest klientidest ja saadaolevast rahast.

Kas sa oled juba sisuturundusega algust teinud? Mis tulemusteni oled jõudnud? Anna oma kogemustest teada kommentaariumis :).

SAADA MEILE PÄRING

14 + 10 =

Selle postituse autor Minni on copywriter, koodifänn ja kiire kirjutaja. Saada küsimus või võta ühendust minni@hybriid.ee.